1Ngalolo lusuku kuyakuvulwa umthombo oyakuhlanza izono nokungcola kwendlu kaDavide nabakhileyo eJerusalema.
2USimakade Wamabandla uthi: “Ngalolo lusuku ngiyakushabalalisa amagama ezithombe ezweni, futhi awayukuphinde akhunjulwe; ngiyakususa abaphrofethi nemimoya engcolileyo ezweni.
3Kuyakuthi uma omunye ephrofetha, uyise nonina abamzalayo bathi kuye: ‘Kufanele ufe, ngokuba uqambe amanga egameni likaSimakade,’ uyise nonina bayakumgwaza esaphrofetha.
4“Kuyakuthi ngalolo lusuku kube yilowo nalowo mphrofethi abe namahloni ngombono wakhe. Abayukuyigqoka ingubo enoboya ukuze bakhohlise.
5Uyakuzihlangula athi: ‘Angisiyena umphrofethi, ngingumuntu nje ozilimela umhlabathi, ngokuba ngathengwa ngumuntu othile ngisemncane.’
6Omunye uyakumbuza athi: ‘Pho lawa manxeba asezandleni zakho ngawani na?’ Uyakuphendula athi: ‘Lawa manxeba ngawokushaywa ngangisendlini yabangani bami.’ ”
7“Vuka nkemba, umelane nomelusi wami, umelane nomuntu ongumgani wami. Shaya umelusi, ukuze kuhlakazeke izimvu, ngiyakuphendulela isandla sami kumawundlu,” kusho uSimakade Wamabandla.
8USimakade uthi: “Kuyakuthi ezweni lonke kunqunywe izingxenye ezimbili, zishabalale, kushiywe ingxenye yesithathu kulo.
9Ngiyakufaka ingxenye yesithathu emlilweni, ngibacwengisise njengokucwengisiswa kwesiliva, ngibavivinye njengokuvivinywa kwegolide. Bayakubiza igama lami, ngiyakubaphendula, ngithi: ‘Bangabantu bami!’ Bona bayakuthi: ‘USimakade unguNkulunkulu wami.’ ”