1Pärast seda ma nägin taevas avatud ust! Ja pasunaheli taoline hääl, mida ma olin esmalt kuulnud minuga rääkivat, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast kõike seda!“
2Sedamaid olin ma vaimus: ennäe, taevas seisis troon ja troonil istus keegi,
3kelle välimus meenutas jaspise- ja karneoolikivi, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis helkis nagu smaragd.
4Trooni ümber oli veel kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad seljas ja peas kuldpärjad.
5Troonist tuli välgusähvatusi, mürinat ja kõuekõminat, ja seitse tõrvikut põles trooni ees, need on Jumala seitse vaimu,
6ja trooni ees oli midagi, mis oli kui kristallselge klaasmeri. Keskel, trooni ümber oli neli olevust, eest ja tagant üleni silmi täis.
7Esimene olevus oli lõvi sarnane, teine olevus härja sarnane, kolmandal oli otsekui inimese nägu ja neljas sarnanes lendava kotkaga.
8Ja neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, väljast ja seestpoolt silmi täis. Nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli, kes on ja kes tuleb!“
9Ja iga kord, kui need olevused andsid austust, kiitust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti,
10langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes:
11„Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma vastu austust, kiitust ja väge, sest sina oled loonud kõik, see kõik on tekkinud ja loodud sinu tahtel!“