1Siis ma nägin taevas veel üht suurt ja imelist tunnustähte: seitse inglit ja nende käes seitse viimset nuhtlust – sellega viidi lõpule Jumala raev.
2Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd. Selle klaasmere ääres seisid Jumala kanneldega need, kes olid võitnud metsalise, tema kuju ja ta nime arvu.
3Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, rahvaste kuningas!“
4„Kes ei peaks kartma sind ning ülistama sinu nime, Issand? Sina üksi oled püha, kõik rahvad tulevad ning kummardavad sinu ees, sest sinu õiged kohtuotsused on saanud avalikuks.“
5Pärast seda vaatasin ja nägin taevas templit – see tähendab lepinguseaduse telki – ja see avati.
6Templist väljusid seitse inglit seitsme nuhtlusega. Nende riided olid säravpuhtast linasest kangast ja rinna ümber olid kuldvööd.
7Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu, kes elab igavesest ajast igavesti.
8Ja tempel sai täis suitsu Jumala auhiilgusest ja tema väest ning ükski ei saanud minna templisse enne, kui seitsme ingli seitse nuhtlust olid lõpetatud.