1Kust on pärit võitlused ja tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie sees?
2Te himustate, aga teil ei ole, ja siis te tapate. Te kadestate, aga kätte siiski ei saa, ja nii te võitlete ja tülitsete. Teil ei ole, sest te ei küsi Jumalalt.
3Te palute, aga ei saa, sest te palute valesti, tahtes seda tarvitada oma naudinguteks.
4Te abielurikkujad! Kas te ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumala vastu? Kes iganes tahab olla maailma sõber, saab Jumala vaenlaseks.
5Või ehk arvate, et Pühakiri asjata ütleb, et ta igatseb kiivalt vaimu, mille ta meisse on elama pannud.
6Aga ta annab rohkem armu. Seepärast öeldakse: „Jumal paneb vastu kõrkidele, aga alandlikele annab ta armu.“
7Seepärast alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, ja ta põgeneb teie eest.
8Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Puhastage oma käed, te patused! Tehke puhtaks oma südamed, te kaksipidi mõtlejad!
9Kurtke oma häda, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks.
10Alanduge Issanda ette ja tema tõstab teid üles.
11Ärge halvustage üksteist, vennad ja õed! Kes vennast või õest halba räägib või tema üle kohut mõistab, räägib halba Seadusest ja mõistab kohut Seaduse üle. Kui sa Seaduse üle kohut mõistad, siis ei ole sa Seaduse täitja, vaid kohtumõistja.
12On vaid üks Seaduseandja ja Kohtumõistja, kes võib nii päästa kui ka hukata. Aga kes oled sina, et sa mõistad kohut oma ligimese üle?
13Kuulge nüüd teie, kes ütlete: „Täna või homme sõidame sinna või sinna linna, tegutseme seal aasta ja kaupleme ning saame kasu!“
14Aga teie ei tea, mida homne päev toob. Milline on teie elu? Te olete suitsuvine, mis korraks ilmub ja siis kaob.
15Selle asemel peaksite ütlema: „Kui Issand tahab, siis me elame ning teeme seda ja teist.“
16Te kiitlete oma enesekindluses. Kõik seesugune kiitlemine on halb.
17Kui keegi teab, kuidas käituda õigesti, aga nii ei tee, on see tema jaoks patt.