1Seepärast, pühad vennad ja õed, taevase kutsumise osasaajad, seadke oma mõtted Jeesusele, keda me tunnistame kui oma apostlit ja ülempreestrit!
2Ta on ustav oma ametissemäärajale nagu Mooseski Jumala majapidamises.
3Jeesus on Moosesest palju suurema austuse vääriline, nii nagu maja ehitajat austatakse enam kui maja ennast.
4Iga maja on ju kellegi ehitatud, aga Jumal on ehitanud kõik.
5Mooses oli ustav Jumala majapidamises kui sulane; tunnistuseks sellest, mida Jumal pidi tulevikus rääkima.
6Kristus aga on kui ustav Poeg Jumala majapidamise üle. Tema majapidamine oleme meie, kui me peame kinni julgusest ja lootusest, millest me ka kiitleme.
7Seepärast, nagu Püha Vaim ütleb: „Täna, kui te kuulete tema häält,
8ärge tehke oma südant kõvaks nii nagu vastuhaku ajal, nõnda nagu kõrbes läbikatsumise päevil,
9kus teie esiisad panid mind proovile, kuigi nad nägid mu tegusid nelikümmend aastat.
10Seepärast sain ma vihaseks selle sugupõlve peale ja ütlesin: „Nende süda eksib üha kaugemale, ja nad ei tunne minu teid.“
11Nii ma vandusin oma vihas: „Iial ei saa nad minu hingamisse!“ “
12Vaadake ette, vennad ja õed, et kelleski teist ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast!
13Selle asemel julgustage üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna“, et keegi teist ei kalestuks patu petlikkuse läbi.
14Sest meil kõigil on osa Kristusest, kui me vaid oma esimeses usus lõpuni kindlaks jääme.
15Nii nagu äsja öeldi: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks nii nagu vastuhaku ajal!“
16Kes siis olid need kuuljad, kes vastu hakkasid? Eks ju kõik need, kelle Mooses tõi välja Egiptusest?
17Ja kelle peale oli ta vihane nelikümmend aastat? Eks ju nende peale, kes tegid pattu ja kelle ihud langesid kõrbes?
18Ja kellele kinnitas Jumal vandega, et nad ei saa minna tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?
19Nii me näeme, et nad ei saanud sinna minna oma uskmatuse pärast.