1Seepärast ma julgustan kogudusevanemaid teie seas, olles ise kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning osaline tulevasest kirkusest:
2hoidke teile usaldatud Jumala karja ja vaadake selle järele mitte kohustuse pärast, vaid vabatahtlikult Jumalaga kooskõlas, mitte kasuahnelt, vaid innukalt!
3Ärge võimutsege teile antud osa üle, vaid olge karjale eeskujuks!
4Ja kui Ülemkarjane ilmub, saate kirkuse närtsimatu pärja.
5Samuti nooremad, alistuge vanematele! Ja riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb vastu kõrkidele, aga alandlikele annab ta armu“.
6Seepärast alanduge Jumala vägeva käe alla, et tema teid omal ajal ülendaks!
7Heitke kogu oma ärevus tema peale, sest tema hoolib teist!
8Olge kained, valvake! Teie süüdistaja kurat käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata.
9Seiske talle vastu kindlalt usus, teades, et samasuguseid kannatusi peavad kandma kõik teie vennad ja õed kogu maailmas.
10Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, taastab, kinnitab, teeb tugevaks ja toetab teid, kui te üürikest aega olete kannatanud.
11Tema päralt olgu võim igavesest ajast igavesti! Aamen.
12Siilase, minu arvates usaldusväärse venna abil olen ma teile kirjutanud mõne sõna julgustuseks ja kinnituseks, et see on tõeline Jumala arm, milles peaksite püsima!
13Teid tervitab kogudus Paabelis, kes on valitud nagu teiegi, ja minu poeg Markus.
14Tervitage üksteist armastuse suudlusega! Rahu teile kõikidele, kes olete Kristuses!