1Seepärast pange maha kogu kurjus, kogu kavalus, teesklemine, kadedus ja tagarääkimine!
2Nagu vastsündinud lapsed janunege puhast vaimulikku piima, et te selle varal kasvaksite ja jõuaksite päästmisele,
3nüüd kui te olete maitsnud, et Issanda on hea.
4Kui tulete tema, elava kivi juurde, kes on inimeste poolt välja praagitud, ent Jumala silmis valitud ja väärtuslik,
5siis ehitatakse teidki üles kui elavad kivid vaimulikuks hooneks, pühaks preesterkonnaks, tooma vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale vastuvõetavad Jeesuse Kristuse kaudu.
6Seepärast seisab Pühakirjas: „Vaata, ma panen Siionisse kivi, valitud ja väärtusliku nurgakivi, ja kes temasse usub, ei jää häbisse.“
7Teile, kes usute, on ta kallihinnaline, uskmatuile aga – „Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks, on saanud nurgakiviks,“
8ning „Kivi, mis paneb inimesed komistama ja kalju, mis paneb nad kukkuma“. Uskmatud komistavad, sest nad ei kuuletu sõnumile, nagu oligi neile seatud.
9Teie aga olete valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, Jumala eriline omand, et te kuulutaksite tema võrratuid tegusid, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse.
10Teid, kes te kunagi polnud rahvas, nüüd olete aga Jumala rahvas. Kes ei olnud armu saanud, aga nüüd olete armu saanud!
11Armsad, ma anun teid kui võõraid ja läbirändajaid, hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu.
12Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teid kuritegudes süüdistavad, võiksid nad näha teie häid tegusid ja kiita Jumalat tema tulemise päeval.
13Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõrgeimale võimukandjale,
14olgu asevalitsejale, kui tema poolt saadetule, et kurjategijaid karistada ja kiita häid kodanikke.
15Selline on Jumala tahtmine, et te head tehes vaigistaksite rumalate inimeste teadmatuse.
16Elage kui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse kattevarjuks, vaid olge kui Jumala sulased.
17Austage kõiki, armastage vendi ja õdesid, kartke Jumalat, austage kuningat!
18Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte ainult headele ja leebetele, vaid ka ebaõiglastele.
19See on ju arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub valu ülekohtuselt kannatades.
20Mis au sellest on, kui teid pekstakse patu pärast? Aga kui te head tehes kannatate, siis olete Jumala silmis leidnud armu.
21Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et käiksite tema jälgedes.
22„Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust“.
23Ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; kui ta kannatas, ei ähvardanud ta kedagi, vaid usaldas end sellele, kes mõistab kohut õiglaselt.
24Ta kandis ise meie patud üles ristipuule, et meie pattudele ära sureksime ja elaksime tema õigusele. Tema vermete tõttu te olete saanud terveks.
25Te olite ju otsekui lambad ekslemas, nüüd aga olete pöördunud oma hinge Karjase ja Hoidja poole.