Psalms 2
1 Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
2 Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
3 'Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!'
4 Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
5 Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
6 'Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.'
7 - 'Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
8 Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
9 Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.'
10 Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
11 Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
12 Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.