Luke 20— EEP

¹Ja ühel päeval, kui Ta pühakojas rahvast

²k

³Tema kostis ning ütles neile: „Mina küsin ka teilt ühe asja; ütelge Mulle:

⁴Kas oli Johannese ristimine taevast v

⁵Nemad pidasid n

⁶Aga kui me ütleme inimestest, siis k

⁷Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust.

⁸Siis Jeesus ütles neile: „Ega Minagi ütle teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen!”

⁹Aga Ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamiss

¹⁰Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tühjalt minema.

¹¹Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tühjalt minema.

¹²Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja t

¹³Siis ütles viinamäe isand: Mis ma pean tegema? Ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda!

¹⁴Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad n

¹⁵Ja nad t

¹⁶Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!” Seda kuuldes nad ütlesid: „Ärgu seda sündigu!”

¹⁷Aga Tema vaatas neile otsa ja ütles: „Mis see siis

¹⁸Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!”

¹⁹Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed Tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamiss

²⁰Ja nad varitsesid Teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema

²¹Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „

²²Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha v

²³Aga Tema m

²⁴Näidake Mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?” Nemad vastasid: „Keisri!”

²⁵Tema ütles neile: „Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!”

²⁶Ja nad ei saanud Teda kinni v

²⁷Ent Ta juure tuli m

²⁸n

²⁹Oli kord seitse venda; ja esimene v

³⁰Ja teine samuti.

³¹Ja kolmas v

³²K

³³Kelle naiseks nende seast nüüd see naine peab olema ülest

³⁴Jeesus kostis neile: „Sellesinase maailm-asjastu lapsed v

³⁵aga kes on väärt arvatud j

³⁶Sest nad ei v

³⁷Aga et surnud t

³⁸Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest k

³⁹Siis m

⁴⁰Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi küsida.

⁴¹Aga Ta ütles neile: „Kuidas üteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg,

⁴²kuna Taavet ise ütleb Laulude raamatus: Issand on ütelnud minu Issandale: Istu Mu paremale poole,

⁴³kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks?

⁴⁴Taavet nimetab siis Teda Issandaks, ja kuidas Ta on tema Poeg?”

⁴⁵Aga Ta ütles k

⁴⁶„Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat kohta lauas söömaaegadel!

⁴⁷Nemad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!”