1Aga olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei v
2Sest Ta ütleb: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!” Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!
3Me ei anna üheski asjas mingit p
4vaid k
5hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes,
6puhtuses, tunnetuses, pikas meeles, helduses, Pühas Vaimus, silmakirjatsematus armastuses,
7t
8aus ja häbis, kurja k
9kui tundmatud ja ometi küll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;
10kui kurvastatud, kuid ikka r
11Meie suu on avatud teie vastu, korintlased, meie süda on avardunud;
12meie sees ei ole teil kitsas, vaid teil on kitsas teie omas südames.
13Vastutasuks tehke sedasama — ma ütlen teile kui lastele — avardage ka teie oma süda!
14Ärge hakake v
15Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? V
16Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, n
17Sellepärast „minge ära nende keskelt ja eralduge neist”, ütleb Issand, „ja ärge puudutage roojast, siis Ma v
18ja olen teile Isaks, ja teie olete Mulle poegadeks ja tütardeks”, ütleb K